Ümarnukk animatsioon valmimine koolis

Järjekordse animatsiooni katsetusena valmis meil seekordsel koolinädalal ümarnukk animatsioon, kus erinevalt eelmisest animatsiooni liigist lamenukk animatsioonist tuli seekord pildistada juba tasapinnaliselt. Tegevus oli küll sama kus tasa haaval oli vaja detaile liigutada. Nii sai meie seekordseks looks samuti ohutu liiklemine, täpsemalt ära kihuta liikluses. 

Piltide liikuma panekuks sai taaskord kasutatud Movie Makeri programmi ja helindamisel http://soundbible.com lehekülge. 

Kogu protsess toimis juba väga hästi, kuna grupiliikmed olid samad, mis eelmisel korral nii oli ka töö jaotus sama mis varasemalt.

Detaile oli meil seekord kasutamiseks üsna vähe, kuna ainult Janel oli meeles paar mehikest kooli kaasa tuua, nii pidime piirduma  5 lego mehikesega ja nende ümber tegevuse kavandama. 

Järgnevalt oli asi lihtne pildistamise osa jäi jälle sujuvalt Jane peale ning mina, Reti ja Milen hoolitsesime detailide liigutamise ees. 

Pildid said kokku pandud Jane movie makeri programmis ja helindamise võtsin mina seekord enda peale. 

Kui eesmärgistada oma töö lähtuvalt õppe- ja kasvatustegevuse valdkondadest siis läbivaks teemaks valisime liiklusohutuse ja sellest lähtuvalt eesmärgid:

Üldoskus: Laps saab aru lihtsamatest seostest, hulk, põhjus, tagajärg, tajub esemeid, sündmusi ja nähtusi tervikuna;
Mina ja keskkond: Laps teab võimalike ohte liikluses;
Keel ja kõne: kirjeldab video põhjal nähtu sisu;
Matemaatika: Laps eristab mõisteid kiiresti/aeglaselt;
Kunst: Laps fantaseerib ja jutustab teose juurde ka loo: mis juhtus enne, mis juhtub pärast;
Muusika: Laps eristab kuulmise järgi erinevaid helisid;
Meediakasvatus: Laps mõistab ümarnukk animatsiooni olemust;

IKT-põhiste õppemängude kasutamine lasteaia õppeprotsessis - analüüs

Eesmärk on teada saada, milliseid IKT-põhiseid õppemänge kasutavad nii õpetaja kui ka lapsed igapäevases õppeprotsessis. 

Kogu küsitlus sai läbi viidud intervjuu teel, kus küsitlesin individuaalselt õpetajat ja grupis rühmalapsi. Nii sai selge ja võimalikult täpse ülevaate kasutatavatest õppemängudest. 

Eesmärgist lähtuvalt sain teada, et lapsed kasutavad koostöös õpetaja juhendamisel päris mitut arendavat IKT-põhist õppemängu. 

Kokkuvõttes võib öelda, et kasutatavaid õppemänge oli pigem vähe mida lapsed oma õppetöös kasutavad. Omalt poolt soovitasin õpetajale kasutusele võtta ka Learningapps.org keskkond, kus on hea lihtne luua erinevaid õppemänge. Samuti arendasin õpetajate silmaringi milliseid võimalusi pakku Blue bot robot varem liiguti ainult ühel olemasoleval alusel. Koostöös õpetajatega valmisid robotile uued alusruudud. Kasutasime robotit kui joonistusvahendina joonistades nii tavalisi pilte kui ka erinevaid kujundeid ja tähti. 

Lasteaia õpikeskkondade kaardistus

Eesmärk on teada saada, milliste õpikeskkondadega puutuvad lasteasutusega seonduvalt kokku nii lapsed, õpetajad kui ka lapsevanemad. 

Küsitlus sai läbi viidud intervjuu teel, kus personaalselt sai küsitletud õpetajat ja lastega sai tegeletud hommikuringis laste öeldud lindistasin ülesse helifailina telefoni. Lapsevanemate keskkondade kohta kogusin informatsiooni lasteaiaõpetajalt. 

Kaartistatud informatsiooni panin kokku ühisele mõistekaartile, mis hülmab kõiki kolme soovitud osapoolt. Mõistekaart on koostatud CampTools programmis. 

Eesmärgist lähtuvalt sain ülevaate kõigi kolme osapoole õpikeskkondade kasutuse osas mis seostuvad neil lasteasutuse ehk lasteaiaga. 

Usun, et valminud mõistekaart on väga hästi visuaalselt mõistetav. Samas kindlasti oleks parema ülevaate saavutamiseks pidanud pöörduma ka lapsevanemate poole, et neid isiklikult intervjueerida. 

Lasteaia tehnoloogilise taristu kaardistamine

Analüüsi eesmärk on teada saada, millised tehnoloogilised vahendid on lasteaias olemas ülevaade nii õpetajatelt kui ka laste hinnang, milliseid tehnoloogilisi vahendeid nemad oma rühmas ja lasteaias näevad/teavad. Samuti on eesmärk uurida, millised võimalikud tehnoloogilised vahendid võiksid olla lasteaiaõpetajate arvates veel rühmas või vähemalt lasteaias olemas, mis soodustaks nende õppetööd lastega. 

Kaartistuse viisin läbi intervjuu teel, kus esimene osa hõlmas lasteaiaõpetaja intervjuud nende nägemust/teadmust olevasolematest vahenditest ja vahenditest, mis võiksid olla. Kogu saadud info kirjutasin koheselt paberile ülesse, milest hiljem koostasin mõistekaarti. Teine intervjuu toimus lastega, mille viisin läbi hommikuringis, suunavate küsimustega üritasin lastelt saada teadmisi, milliseid tehnoloogilisi vahendeid nemad üldse teavad, milliseid kasutavad igapäevaselt oma kodudes ja milliste tehnoloogiliste vahenditega puutuvad nad kokku lasteaias. Saadud info lindistasin ülesse telefoniga, millest hiljem koostasin mõistekaarti. Mõistekaarti valmimiseks kasutasin CampTools programmi, millega puutusin ma kokku esimesel korral, aga mis oli väga lihtne ja millel oli ka eesti keele valiku võimalus. 

Eesmärgist lähtuvalt koostasin mõistekaarti, mis hõlmab nii lasteaiaõpetajate, kui ka rühma laste tehnoloogiliste vahendite kaartistust. 

Kokkuvõttes võin õelda, et intervjuud sujusid hästi kuid tulevikus viiksin lastega läbi intervjuu, kus on lapsed jaotatud gruppideks, nii saavad lapsed individuaalsemalt rohkem oma teadmisi edasi anda ja nii saaks iga laps rohkem tähelepanu ja sõna. 

Animatsiooni kavandamine - süžee ja stsenaarium

Kuidas mina, kui haridustehnoloog alustasin animatsiooni töö kavaldamist lasteaias. Kogu protsess algas lapsevanemate nõusoleku küsimisega, et võiksin oma õppetöö raames vajadusel jäädvustada nende last animatsiooni loomise protsessis. Kui allkirjad ja nõusolekud saadud arutasime rühma õpetajatega läbi, et kogu praktilist protsessi alustan sellest, et kasutan kaamerat lasteaia tava tegevuste jäädvustamiseks, ilma et ma seletaks eelnevalt lastele täpselt, miks ja milleks ma fotosid teen. Nii mõnelgi lapsel tekkis kaamerat ja mind pildistamas nähtes huvi, minu tegevuse üle, ning see oligi minu eesmärk, tekitada lastes huvi minu tegevuse vastu.

Eesmärgiks võtsin endale pildistada ülesse laste kunstitegevus ehk vaiba põimimise protsess, ning panna see hiljem animatsioonina liikuma. Kuna ma ei andnud lastele soovitusi, et nad võiks teha põimimise liigutusi aeglaselt ja sujuvalt tuli video kokku pandud kujul pisut hüplev, kuid usun, et piltidest tekkis siiski liikuv pilt ehk animatsioon.

Kui animatsioon oli kokku  monteeritud hakkasin ma esimest korda lastega koos arutama, mida ma eelnevatel päevadel olin teinud.

Jagasime rühmalapsed 5 liikmelisteks gruppideks ja tegelesin iga grupiga individuaalselt. Esmalt uurisin lastel, kas nad on kuulnud üldse sõna animatsioon ja mida see tähendada võiks. (Oma üllatuseks teadis üks 6 aastane tüdruk seletada, väga lihtsalt ja loogiliselt, et tegu on videoga, mis koosneb paljudest piltidest, mis on üksteise järgi kiiresti liikuma pandud.)

Kuid kuna paljud lapsed ei olnud antud mõistest teadlikud näitasin ma eelmisel päeval valminud pilte ja see järel kokku pandud videod. Nii said lapsed aimu, kuidas animatsioon ehk multifilm valmib. Praktika jooksul oli minu ülesandeks tehnoloogina, koostöös lastega läbi teha animatsiooni liik piksillatsioon, ehk kus tegelasteks on inimesed, andsin ma lastele mõista, et kui me hakkame jäädvustama oma multifilmi peavad nende kehastatud tegelased liikuma nagu robotid, sammsammu haaval, aegluubis. Tegime see järel katsetusi, kuidas ennast aeglaselt liigutada ja nii saigi soovitud teema lastele kergesti selgeks tehtud.

(PS! Kui video ei avane siis lülita AdBlock välja) 

Kuidas me koos lastega alustasime kavandamise protsessi, kuna animatsiooni mõiste oli selgeks saadud, kogunesime järgmisel päeval kõik hommikuringis ja valisime lähtuvalt nädala ja kuu teemast välja kaks muinasjuttu NAERIS ja KAKUKE. Nii jagunesid lapsed kahte gruppi.

Esmalt said lapsed individuaalse ülesande, saadud muinasjutust pidid nad kavandama joonistuse koos tegelaste ja taustaga. 

Muinasjutt "Naeris"

Muinasjutt "Naeris"

Muinasjutt "Kakuke"

Muinasjutt "Kakuke"

Kui joonistused olid valminud kogunesid kaks gruppi eraldi kokku, kus valiti koos, milline laps, millist tegelast hakkab kehastama. Kui tegelased olid ära jaotatud jätkus protsess maskide valmistamisega. Iga laps sai 1 pabertaldriku, millest ta pidi ise vastavalt oma tegelaskujule valmistama.

Valminud maske rakendasime hiljem animatsioonis. Seejärel etendasime oma muinasjuttu korra veel kiirelt läbi ja asusime animatsiooni pildistamise juurde. 

Lamenukk animatsiooni valmimine koolis

Esimeseks ülesandeks aines Animatsioonide loomine ja kasutamine lasteaia õppeprotsesiis pidime grupitööna valmis tegema lamenukk animatsiooni.
Õppejõudude poolt saime järnevad korraldused algavaks tööks:

- Lamenukk animatsiooni loomine
- Animatsiooni loomise etapid ja ettevalmistamine
- Kaadriplaanid stsenaariumis
- Movie Maker videomontaaž
- Lõimimine KELA RÕK’ga

Kuna eenevalt oli teada, et kooli võiks kaasa võtta oma kaamera ja võimalusel ka statiivi oli meie pildistamise töö tänu Jane kaasa toodud statiivile ja heale kaamerale väga lihtne oli olemas kindel tasapind, sest teada olevalt on lamenukk animatsiooni puhul vaja pildistada ülevalt alla ja liigutada esemeid väga tasakesi erinevatesse asenditesse, et tekiks liikuv pilt.
Meie grupp planeeris oma animatsiooni sisuks idee, "kanna helkurit". Nii jagasime päev enne loengut kõigi nelja vahel ära, kes mis detailid välja lõikab, prindib valib, et hilisemalt saaksime koolis koheselt asuda animatsiooni jäädvustamise juurde.

Pildistamise osa võttis enda peale Jane, kuna ta oli oma kaameraga rohkem sina peal ja minu, Mileni ning Reti ülesandeks jäi erinevate detailide liigutamine. Ilmselt pildistamise kõige raskem osa oli lehe detailide meelde järmine, millist puulehte on parasjagu vaja liigutada ja kui palju ja teised sellega seonuvad probleemid.

Pildistamine võttis küll omajagu aega, kuid usun et saadud tulemusega jäime me kõik neli rahule.
Pildistamise osale järgnes moneerimise, selleks kasutasime Movie Makeri programmi, kus koostöös sai arutatud, kui kiiresti on vaja pildid liikuma panna ja millise üleminekuga peaksid pildid liikuma. Kui pilt oli saadud liikuma järgnes video helindamine. Helindamisega sai samuti algust tehtud koolis, kus kasutasime heliklippe Soundbible.com lehelt sealt jäi vaid otsida meile sobivad helid.
Usun, et meie tulemus oli väga õpetlik, meid kui tulevasi õpetajaid kindlasti palju arendav.
Kindlasti oleks huvitav ka lasteaia kontekstis koos lastega analoogset animatsiooni luua. Lähtuvalt laste vanusest peaksid 6-7 aastased lapsed juba väga edukalt selle animatsiooni liigiga toime tulema.

(Video võetud Jane Youtube kanalilt)

Videos nähtu eesmärgistamine:
Üldoskustena: Laps oskab liikluses ohutult liigelda
Mina ja keskkond: Laps märkab nähtusi ja muutusi looduses (mis aastaeg on videos)
Keel ja kõne: Laps jutustab videos nähtud ja suudab nähtut mõtestada
Matemaatika: Laps oskab loendada mitut erinevat looma ta videos nägi
Kunst: Laps vaatleb videod ja oskab seda kirjeldada
Muusika: Laps oskab kirjelda kuuldud helisid

Grupis osalesid peale minu: Jane, Milen ja Reti

Õpikeskkondade ja võrgustike kaardistus

1) Kaardista oma personaalsed õpikeskkonnad ja õpivõrgustikud 

2)Lisa oma kaardistuse juurde ka analüüs (posita analüüs siia vastuseks) lähtuvalt küsimustest:

1.milliste õpetaja haridustehnoloogiliste pädevustega haakuvad sinu õpikeskkonna elemendid (too välja vähemalt viis pädevust)

• ·         1.1.5 Digivahendeid kasutades analüüsib ja hindab enda, kolleegide või õppijate koostatud loovülesandeid nende tulemuslikkuse ja rakendatavuse aspektidest.
• ·         1.4.2 Juhendab õppijate individuaalset teadmusloomet ja omaloodud materjalide (teadmusobjektide) jagamist digitehnoloogia vahendusel
• ·         2.1.5 Analüüsib ja hindab valitud meetodi sobivust õppijate vajaduste, õpikeskkonna ja õpieesmärkidega.
• ·         2.2.3 Loob, kohandab ja kombineerib õppetöös erinevaid digitaalseid õppijates uudishimu ja aktiivsust ärgitavaid õppematerjale.
• ·         2.3.5 Analüüsib ja hindab kasutatud õpiülesande sobivust õppijate vajaduste, õpikeskkonna ja õpieesmärkidega.
• ·         3.1.4 Kannab veebikeskkonna/tarkvarakasutamisel omandatud töövõtted üle uude keskkonda ilma täiendava koolituseta.
• ·         3.3.5 Haldab mitut digitaalset identiteeti, nendega seonduvaid materjale ja nendele ligipääsu.
• ·         4.1.3 Edendab legaalse tarkvara ja digisisu kasutamist ning Internetis eetiliselt käitumist, arvestades sealhulgas netiketiga. Teadvustab õppijatele ja teistele interneti kasutamise ohte.
• ·         5.2.3 Reflekteerib ja analüüsib oma professionaalset arengut e-portfoolios ning kaardistab enda pädevused lähtuvalt haridustehnoloogiliste pädevuste mudelist.

·

Kõige paremini kirjeldab välja toodud punkte minu varem valminud blogi, kus on lahendatud erinevaid ülesandeid, mis on arendanud seniseid haridustehnoloogilisi pädevusi.

2.milliseid õpetaja haridustehnooloogilisi pädevusi läheb sul vaja, kui kasutad oma õpikeskkondi (too välja vähemalt viis pädevust)

• ·         5.2.3 Reflekteerib ja analüüsib oma professionaalset arengut e-portfoolios ning kaardistab enda pädevused lähtuvalt haridustehnoloogiliste pädevuste mudelist.

(Toon välja esimesena just selle punkti, kuna antud ülesanne nõuab just kõige rohkem varasema e-portfoolio kaardistamist ja seniste pädevuste hindamist)

• ·         3.1.4 Kannab veebikeskkonna/tarkvara kasutamisel omandatud töövõtted üle uude keskkonda ilma täiendava koolituseta.
• ·         1.1.4 Digivahendeid kasutades loob koostöös (õppijatega, kolleegidega) õppijate loovust ja innovatsiooni arendavaid õpiülesandeid.
• ·         1.2.2 Kohandab elulisi probleemülesandeid sobivaks konkreetse kontekstiga.
• ·         1.3.5 Suunab õppijaid oma kogemuste järjepideval, pikaajalisel ja süsteemsel reflekteerimisel, näiteks isikliku või rühma e-portfoolio abil.