ÕPPETEGEVUSE PLANEERIMINE JA KAVANDAMINE- kasutades IKT- vahendeid

ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE KAVA

Kuupäev:	Laste vanus: 6-7      Laste arv:   6	Üliõpilane: Kertu
Teema: Ehitame maja
Eesmärgid:
Üldoskused: Laps oskab kasutada digitaaltehnoloogilisi vahendeid (kaamera, Blue Bot)
Mina ja keskkond: Laps oskab nimetada maja ehituseks kasutatavaid materjale
Keel ja kõne: Laps suudab oma mõtteid suulises kõnes edasi anda, vastates õpetaja suunavatele küsimustele
Matemaatika: Laps suudab erinevatest kujunditest moodustada pildi
Kunst: Laps kasutab kunstitöö loomiseks erinevaid vahendeid (vildikad, Blue Bot robot)
Liikumine:
Muusika:
Vahendid: A2 paber, Blue Bot robot, vildikad, kaamera, satiiv, arvuti
Ettevalmistus: Lapsed teavad kuidas kasutada kaamerat ja Blue Bot robotit. Õpetaja otsib välja sobiva suurusega paberi ja vajaminevad vahendid, asetab kaamera õigesse asendisse.

Tegevuse käik

Tegevuse osad	Õpetaja tegevus, käsitletavad alateemad, olulisemad mõisted, küsimused, kasutatavad meetodid, võtted	Vahendid
I Sissejuhatus	Õpetaja moodustab lastest 5-6 liikmelised grupid ja iga grupp saab teemaks koostada Blue Bot robotiga pilt, milles oleks kasutatud erinevaid kujundeid. Õpetaja küsib lastelt,, Mis ilm täna väljas on“ Lapsed kirjeldavad just maha sadanud esimest lund ja otsustavad lähtuvalt sellest joonestada Blue Botiga ülesse maja mille ümbruses on lumest valmistatud lumememm.	Blue bot robot, A2 paber, vildikad
II Põhiosa	Lapsed otsustavad, et alustavad oma joonistuse jäädvustamist majast. Peale igat Blue Botiga sõidetud sammu jäädvustab üks laps kaameraga 2 pilti, mis järel jätkab Blue Bot samm- sammult oma liikumist, korda mööda pildistamisega. Lapsed vahetavad korda mööda pildistajat ja Blue botiga sõitjat ning nii valmivad pildi kontuurid. Kui kõik detailid on jäädvustatud, jäetakse Blue Bot robot kõrvale ning lapsed hakkavad detaile vähe haaval värvima, jäädvustades ka see protsess samm haaval piltidena ülesse. Õpetaja uurib suunavate küsimustena juurde, milliseid materjale kasutatakse päris maja ehitamisel, milliseid ehitusmaterjale lapsed teavad. Õpetaja kiidab lapsi töö tegemise juures.	Blue bot robot, A2 paber, vildikad, kaamera, satiiv
III Lõpetav osa	Blue bot roboti abil valmib joonistus, mis on ülesse pildistatud samm-haaval nii et seda hiljem animatsioonina liikuma saaks panna. Õpetaja laeb pildid arvutisse ja paneb selle laste jaoks animatsioonina liikuma. Õpetaja uurib, mida lapsed arvuti ekraanil nägid, mis värvi on erinevad detailid ja milliseid kujundeid kasutasid lapsed oma pildi loomisel. Lapsed saavad üks haaval väljendada oma arvamust. Õpetaja tänab lapsi tubli töö eest.	Valminud joonistus, arvuti, animatsioon

Töö protsess piltidena:

Valminud animatsioon: 

Videomontaaž lasteaia piksillatsiooni loomise juures

Video monteerimisel kasutasin juba tuttavat Movie Makeri programmi. Kui seal oli pildid liikuma pandud siis leidsin helindamiseks programmi nimega Audacity. Programm oli väga lihtsasti arusaadav ja nii viisin juba järgmisel päeval arvuti lasteaeda, kus esmalt näitasin lastele ükshaaval, milline liikuv pilt on eelnevalt valmistatud animatsioonist nüüd kokku saanud ja see järel uurisin lastelt, et kas nad märkavad, mis on meie multifilmil puudu, mis muudaks selle veel toredamaks. Vesteldes lastega jõudsime kokkuleppele, et meie multifilm vajab ka paremaks mõistmiseks heli. Nii hakkasime katsetama, esmalt palusin igal lapsel sisse lugeda lause ,, Tere mina olen.. (lapse nimi)" nii sai laps aimu millisena tema hääl kostub lindistatud kujul. Üllatuseks võib öelda, et mõni laps kohkus kuuldu peale väga ära ja ei mõistnud, mis hääl arvutist vastu kostub. Kui proov oli tehtud jagasime muinasjutud nii ära. et iga laps sai vähemalt ühe lause animatsioonile ise sisse lugeda.
Kui esimesel päeval peale helide sisse lugemist läksin koju et saadud tulemust vaadata, selgus, et nii mõnigi lause vajas uuesti üle lugemist, kuna muu kära oli liiga üle või oli lihtsalt sobiv lause veel puudu sellega sain kaasata oma töösse aga nii õpetajad kellele oli samuti väga huvitav kuidas nende hääl läbi arvuti kostub ja kuidas üldse helindada ise valmistatud multifilmi ja samuti kaasasin veel lapsed, kes eelmisel päeval puudusid. Kui kõik laused olid olemas oli vaja veel laused õigesti üksteise järel liikuma panna ja nii valmiski meie animatsioon koos heliga.

Ning piksillatsiooni postitused lõpetan valminud tööga, ehk kolm valminud animatsiooni: 

Kokkuvõtteks või öelda, et jäin valminud tööga väga rahule, järgmisel korral kaasaksin erinevatesse tegevustesse veel rohkem lapsi ja nagu ikka alati saab paremini. 

Piksillatsiooni loomine lasteaias

Kui süžee, stsenaarium ja maskid olid valminud ning iga laps oli valinud endale sobiva rolli animatsioonis, algas piksillatsiooni jäädvustamise protsess.
Kuna rühm oli jagatud juba eelnevalt kaheks oli korraga piksillatsiooni loomise protsessis 8-9 last.
Esmalt tegime lastega katsetuse ja proovisime oma multika lihtsalt ilma pildistamata läbimängida nii oli hiljem kergem järge pidada, mis tegelased, kuna sisse peavad tulema.
Pildistamise osa võtsin esimeses animatsioonis enda peale, kuna ei olnud kindel kuidas kogu protsess kujunema hakkab.
Kui alustasime siis viimaks piksillatsiooni jäädvustamisega kujunes kogu protsess kergemaks kui olin arvanud. Jah, lapsi oli päris raske väga aeglaselt liikuma panna, aga siiski said nad väga tublisti hakkama. Pidevalt vaadates saadud tulemust võis täiesti rahule jääda, kuid kui pildid said arvutisse selgus siiski, et veel parema tulemuse saavutamiseks oleks võinud veel mõned sajad pildid rohkem teha, nii oleks tegevus sujuvam ja piltide üle minek jooksvam.
Kaks animatsiooni sai nagu märkamatult tunni ajaga üles pildistatud ja kogu protsess näis lastele huvi pakkuvat. Kuna tulemust polnud kohe näha vaatasime koos lastega valminud fotosid, mille üritasin nende jaoks kiiresti kaameras liikuma panna, et tekiks juba esialgne kujutis, mis valminud oli.

Piksillatsiooni loomine koolis

Järjekordse animatsiooni katsetusena valmis meil jälle koostöös Jane, Mileni ja Retiga kolme karu ainetel valmis tehtud piksillatsioon, mis sai meie poolt nimeks Kolm Maru ja Kratt. 

Kuna eelnevalt meil midagi valmistatud ei olnud, tuli kiirelt mõelda stsenaarium ja paik, kus kogu tegevus jäädvustada. Stsenaarium sündis kiirelt, kuna kõigil olid olemas kohvitopsid otsustasime koge tegevuse selle ümber koondada ja lähtuvalt neist stsenaarium paika panna. 

Õige koha otsimine, kus kogu tegevus jäädvustada võttis küll aega, kuid lõpuks siiski leidsime meile õige võttepaiga. 

Tegevuse jäädvustasime kahes erinevas koridoris, mis pakkus pildistamiseks erinevaid võimalusi. Kuna seekord polnud meil kasutada ka kaameraid ja statiivi võtsime kaameraks tavalise nutitelefoni ja statiiviks kasutasime tooli. 

Pildistamine kujunes suhteluiselt kiireks tööks, ainukesed probleemid olid vahepeal koridoris liikuvad teised inimesed, kes jäid kaadrisse ja kes oli vaja hiljem välja lõigata. Kasutasime animatsiooni loomisel mitut erinevat plaani ja samuti üritasime sisse lisada erinevaid efekte. 

Rollid jaotasime jooksvalt mina, Milen ja Jane olime Marud ja Reti osaks jäi Kratti kehastada, kes joob ära meie kohvi ja peidab end meie eest siis kõige suuremasse topsi. 

Kogu protsessi loomine oli tore, kuna olin eelnevalt lasteaias lastega selle juba läbi teinud siis teadsin millised mure kohad võivad tekkida, samas sain kinnitust, et täiskasvanutega koos teha on hoopis lihtsam. 

Vahepeal kasutasime statiivina ka põrandat

Kõik pildid panime liikuma taaskord juba tuttavas Movie Makeri programmis, kus lisasime ligi 400 pilti, kuna meil oli video valmimiseks ja helindamiseks aega ainult 20minutit ja me saime selle ajaga valmis, usun et kogu animatsiooni loomise protsessiga kaasnevad etapid on juba päris hästi selged. Heli leidsime http://freemusicarchive.org/ leheküljelt. Ideaalis oleks helindamisega tahtnud rohkem tegeleda, aga usun et ka valminud versioon on tore ja kõigile nalja tegev.
Lastele küll antud video mõeldud analüüsimiseks/kasutamiseks ei ole aga see eest saime meie koolis keskenduda oma soovidele antud animatsiooni valmimisel.

Ümarnukk animatsioon valmimine koolis

Järjekordse animatsiooni katsetusena valmis meil seekordsel koolinädalal ümarnukk animatsioon, kus erinevalt eelmisest animatsiooni liigist lamenukk animatsioonist tuli seekord pildistada juba tasapinnaliselt. Tegevus oli küll sama kus tasa haaval oli vaja detaile liigutada. Nii sai meie seekordseks looks samuti ohutu liiklemine, täpsemalt ära kihuta liikluses. 

Piltide liikuma panekuks sai taaskord kasutatud Movie Makeri programmi ja helindamisel http://soundbible.com lehekülge. 

Kogu protsess toimis juba väga hästi, kuna grupiliikmed olid samad, mis eelmisel korral nii oli ka töö jaotus sama mis varasemalt.

Detaile oli meil seekord kasutamiseks üsna vähe, kuna ainult Janel oli meeles paar mehikest kooli kaasa tuua, nii pidime piirduma  5 lego mehikesega ja nende ümber tegevuse kavandama. 

Järgnevalt oli asi lihtne pildistamise osa jäi jälle sujuvalt Jane peale ning mina, Reti ja Milen hoolitsesime detailide liigutamise ees. 

Pildid said kokku pandud Jane movie makeri programmis ja helindamise võtsin mina seekord enda peale. 

Kui eesmärgistada oma töö lähtuvalt õppe- ja kasvatustegevuse valdkondadest siis läbivaks teemaks valisime liiklusohutuse ja sellest lähtuvalt eesmärgid:

Üldoskus: Laps saab aru lihtsamatest seostest, hulk, põhjus, tagajärg, tajub esemeid, sündmusi ja nähtusi tervikuna;
Mina ja keskkond: Laps teab võimalike ohte liikluses;
Keel ja kõne: kirjeldab video põhjal nähtu sisu;
Matemaatika: Laps eristab mõisteid kiiresti/aeglaselt;
Kunst: Laps fantaseerib ja jutustab teose juurde ka loo: mis juhtus enne, mis juhtub pärast;
Muusika: Laps eristab kuulmise järgi erinevaid helisid;
Meediakasvatus: Laps mõistab ümarnukk animatsiooni olemust;

IKT-põhiste õppemängude kasutamine lasteaia õppeprotsessis - analüüs

Eesmärk on teada saada, milliseid IKT-põhiseid õppemänge kasutavad nii õpetaja kui ka lapsed igapäevases õppeprotsessis. 

Kogu küsitlus sai läbi viidud intervjuu teel, kus küsitlesin individuaalselt õpetajat ja grupis rühmalapsi. Nii sai selge ja võimalikult täpse ülevaate kasutatavatest õppemängudest. 

Eesmärgist lähtuvalt sain teada, et lapsed kasutavad koostöös õpetaja juhendamisel päris mitut arendavat IKT-põhist õppemängu. 

Kokkuvõttes võib öelda, et kasutatavaid õppemänge oli pigem vähe mida lapsed oma õppetöös kasutavad. Omalt poolt soovitasin õpetajale kasutusele võtta ka Learningapps.org keskkond, kus on hea lihtne luua erinevaid õppemänge. Samuti arendasin õpetajate silmaringi milliseid võimalusi pakku Blue bot robot varem liiguti ainult ühel olemasoleval alusel. Koostöös õpetajatega valmisid robotile uued alusruudud. Kasutasime robotit kui joonistusvahendina joonistades nii tavalisi pilte kui ka erinevaid kujundeid ja tähti. 

Lasteaia õpikeskkondade kaardistus

Eesmärk on teada saada, milliste õpikeskkondadega puutuvad lasteasutusega seonduvalt kokku nii lapsed, õpetajad kui ka lapsevanemad. 

Küsitlus sai läbi viidud intervjuu teel, kus personaalselt sai küsitletud õpetajat ja lastega sai tegeletud hommikuringis laste öeldud lindistasin ülesse helifailina telefoni. Lapsevanemate keskkondade kohta kogusin informatsiooni lasteaiaõpetajalt. 

Kaartistatud informatsiooni panin kokku ühisele mõistekaartile, mis hülmab kõiki kolme soovitud osapoolt. Mõistekaart on koostatud CampTools programmis. 

Eesmärgist lähtuvalt sain ülevaate kõigi kolme osapoole õpikeskkondade kasutuse osas mis seostuvad neil lasteasutuse ehk lasteaiaga. 

Usun, et valminud mõistekaart on väga hästi visuaalselt mõistetav. Samas kindlasti oleks parema ülevaate saavutamiseks pidanud pöörduma ka lapsevanemate poole, et neid isiklikult intervjueerida.