ÕPPETEGEVUSE PLANEERIMINE JA KAVANDAMINE- kasutades IKT- vahendeid

ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE KAVA

Kuupäev:	Laste vanus: 6-7      Laste arv:   6	Üliõpilane: Kertu
Teema: Ehitame maja
Eesmärgid:
Üldoskused: Laps oskab kasutada digitaaltehnoloogilisi vahendeid (kaamera, Blue Bot)
Mina ja keskkond: Laps oskab nimetada maja ehituseks kasutatavaid materjale
Keel ja kõne: Laps suudab oma mõtteid suulises kõnes edasi anda, vastates õpetaja suunavatele küsimustele
Matemaatika: Laps suudab erinevatest kujunditest moodustada pildi
Kunst: Laps kasutab kunstitöö loomiseks erinevaid vahendeid (vildikad, Blue Bot robot)
Liikumine:
Muusika:
Vahendid: A2 paber, Blue Bot robot, vildikad, kaamera, satiiv, arvuti
Ettevalmistus: Lapsed teavad kuidas kasutada kaamerat ja Blue Bot robotit. Õpetaja otsib välja sobiva suurusega paberi ja vajaminevad vahendid, asetab kaamera õigesse asendisse.

Tegevuse käik

Tegevuse osad	Õpetaja tegevus, käsitletavad alateemad, olulisemad mõisted, küsimused, kasutatavad meetodid, võtted	Vahendid
I Sissejuhatus	Õpetaja moodustab lastest 5-6 liikmelised grupid ja iga grupp saab teemaks koostada Blue Bot robotiga pilt, milles oleks kasutatud erinevaid kujundeid. Õpetaja küsib lastelt,, Mis ilm täna väljas on“ Lapsed kirjeldavad just maha sadanud esimest lund ja otsustavad lähtuvalt sellest joonestada Blue Botiga ülesse maja mille ümbruses on lumest valmistatud lumememm.	Blue bot robot, A2 paber, vildikad
II Põhiosa	Lapsed otsustavad, et alustavad oma joonistuse jäädvustamist majast. Peale igat Blue Botiga sõidetud sammu jäädvustab üks laps kaameraga 2 pilti, mis järel jätkab Blue Bot samm- sammult oma liikumist, korda mööda pildistamisega. Lapsed vahetavad korda mööda pildistajat ja Blue botiga sõitjat ning nii valmivad pildi kontuurid. Kui kõik detailid on jäädvustatud, jäetakse Blue Bot robot kõrvale ning lapsed hakkavad detaile vähe haaval värvima, jäädvustades ka see protsess samm haaval piltidena ülesse. Õpetaja uurib suunavate küsimustena juurde, milliseid materjale kasutatakse päris maja ehitamisel, milliseid ehitusmaterjale lapsed teavad. Õpetaja kiidab lapsi töö tegemise juures.	Blue bot robot, A2 paber, vildikad, kaamera, satiiv
III Lõpetav osa	Blue bot roboti abil valmib joonistus, mis on ülesse pildistatud samm-haaval nii et seda hiljem animatsioonina liikuma saaks panna. Õpetaja laeb pildid arvutisse ja paneb selle laste jaoks animatsioonina liikuma. Õpetaja uurib, mida lapsed arvuti ekraanil nägid, mis värvi on erinevad detailid ja milliseid kujundeid kasutasid lapsed oma pildi loomisel. Lapsed saavad üks haaval väljendada oma arvamust. Õpetaja tänab lapsi tubli töö eest.	Valminud joonistus, arvuti, animatsioon

Töö protsess piltidena:

Valminud animatsioon: 

Videomontaaž lasteaia piksillatsiooni loomise juures

Video monteerimisel kasutasin juba tuttavat Movie Makeri programmi. Kui seal oli pildid liikuma pandud siis leidsin helindamiseks programmi nimega Audacity. Programm oli väga lihtsasti arusaadav ja nii viisin juba järgmisel päeval arvuti lasteaeda, kus esmalt näitasin lastele ükshaaval, milline liikuv pilt on eelnevalt valmistatud animatsioonist nüüd kokku saanud ja see järel uurisin lastelt, et kas nad märkavad, mis on meie multifilmil puudu, mis muudaks selle veel toredamaks. Vesteldes lastega jõudsime kokkuleppele, et meie multifilm vajab ka paremaks mõistmiseks heli. Nii hakkasime katsetama, esmalt palusin igal lapsel sisse lugeda lause ,, Tere mina olen.. (lapse nimi)" nii sai laps aimu millisena tema hääl kostub lindistatud kujul. Üllatuseks võib öelda, et mõni laps kohkus kuuldu peale väga ära ja ei mõistnud, mis hääl arvutist vastu kostub. Kui proov oli tehtud jagasime muinasjutud nii ära. et iga laps sai vähemalt ühe lause animatsioonile ise sisse lugeda.
Kui esimesel päeval peale helide sisse lugemist läksin koju et saadud tulemust vaadata, selgus, et nii mõnigi lause vajas uuesti üle lugemist, kuna muu kära oli liiga üle või oli lihtsalt sobiv lause veel puudu sellega sain kaasata oma töösse aga nii õpetajad kellele oli samuti väga huvitav kuidas nende hääl läbi arvuti kostub ja kuidas üldse helindada ise valmistatud multifilmi ja samuti kaasasin veel lapsed, kes eelmisel päeval puudusid. Kui kõik laused olid olemas oli vaja veel laused õigesti üksteise järel liikuma panna ja nii valmiski meie animatsioon koos heliga.

Ning piksillatsiooni postitused lõpetan valminud tööga, ehk kolm valminud animatsiooni: 

Kokkuvõtteks või öelda, et jäin valminud tööga väga rahule, järgmisel korral kaasaksin erinevatesse tegevustesse veel rohkem lapsi ja nagu ikka alati saab paremini. 

Piksillatsiooni loomine lasteaias

Kui süžee, stsenaarium ja maskid olid valminud ning iga laps oli valinud endale sobiva rolli animatsioonis, algas piksillatsiooni jäädvustamise protsess.
Kuna rühm oli jagatud juba eelnevalt kaheks oli korraga piksillatsiooni loomise protsessis 8-9 last.
Esmalt tegime lastega katsetuse ja proovisime oma multika lihtsalt ilma pildistamata läbimängida nii oli hiljem kergem järge pidada, mis tegelased, kuna sisse peavad tulema.
Pildistamise osa võtsin esimeses animatsioonis enda peale, kuna ei olnud kindel kuidas kogu protsess kujunema hakkab.
Kui alustasime siis viimaks piksillatsiooni jäädvustamisega kujunes kogu protsess kergemaks kui olin arvanud. Jah, lapsi oli päris raske väga aeglaselt liikuma panna, aga siiski said nad väga tublisti hakkama. Pidevalt vaadates saadud tulemust võis täiesti rahule jääda, kuid kui pildid said arvutisse selgus siiski, et veel parema tulemuse saavutamiseks oleks võinud veel mõned sajad pildid rohkem teha, nii oleks tegevus sujuvam ja piltide üle minek jooksvam.
Kaks animatsiooni sai nagu märkamatult tunni ajaga üles pildistatud ja kogu protsess näis lastele huvi pakkuvat. Kuna tulemust polnud kohe näha vaatasime koos lastega valminud fotosid, mille üritasin nende jaoks kiiresti kaameras liikuma panna, et tekiks juba esialgne kujutis, mis valminud oli.